Funktsionaalne või ka integratiivne meditsiin on dünaamiline, holistiline ja individuaalne lähenemine tervisele ja haigustele, keskendudes eelkõige krooniliste seisundite ennetamisele ja raviprotsessi toetamisele. Haigusilmingud on sageli märk, et kehas on midagi valesti. Inimese kehas tekivad muutused ammu enne, kui haigus ilmneb. Neid muutusi saab mõõta ja olukorda mõjutada juba enne kaebuste teket. Funktsionaalse lähenemise idee on parandada just haiguse taustal olevaid põhjusi, lähtudes konkreetsest inimesest. Lähenemine tugineb teadusuuringutele, milles ühendatakse teadmised mh. biokeemiast, füsioloogiast ja mikrobioloogiast.
Selle lähenemise peamised lähtekohad on järgmised:
– Oleme biokeemiliselt erinevad.
-Enne haiguse väljakujunemist häirub keha sisemine tasakaal. Juba selles faasis on võimalik sekkuda.
– Keha suudab enamikel juhtudel tekkinud seisundi ise parandada, kuid ebasoodsatel tingimustel võivad välja kujuneda haigusseisundid.
-Haigus ei ole vaenlane, vahel aga tekivad keha enda kaitsemehhanismides häired, mis ei lase paranemisprotsessidel toimida.
-Funktsioonihäire või haigus ei piirdu tavaliselt ühe kehapiirkonnaga, vaid puudutab kogu keha.
– Kõike eelnevat arvesse võttes toimub ka inimese raviprotsess – tervikut silmas pidades.
-Funktsionaalne lähenemine ei vastandu nn tavameditsiiniga, kuid annab lisavõimalusi parema enesetunde saavutamiseks välja kujunenud krooniliste seisundite korral.
Vastuvõtul on kesksel kohal inimese individuaalne lugu, kaebustele eelnenud tegurid (pärilikkus, kogemused, traumad, varasemad haigused, eluviisid, toitumisharjumused jne) ja neid esile kutsunud vallandavad faktorid (nt. mikroobid, allergeenid, mürgid, traumad ). Püütakse selgitada, mil viisil kehas kaebused tekivad ja püsivad (muutused biokeemias, hormoonitasakaalus jne), ning leida viise, kuidas neid mõjusid leevendada ja neutraliseerida.